Tähtpäev ;)

Täna täpselt 6 kuud tagasi astusin lennukile, et sõita parema elu poole :) No selle tähistamiseks teen täna 13-14 tunnise tööpäeva ;) Käin kiiresti ära Nairobis, Keenias. Kuu aja pärast on käsil hoopis teine reis ... :)

Artikkel ;)

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=411597

Hea, et meil lemmikloomi lubatud pole ;)

Ootan humanitaarabi ...

;) ...tegin siis ära oma ainukesed graafikujärgsed layoverid sellel kuul, milleks olid Kopenhaagen ja Seišellid ...:)

Lend Kopenhaagenisse sai alguse 10. jaanuari õhtul ... õigemini briifing toimus siis. Lend sai alguse 11. jaanuari varahommikul. Astusin briifinguruumi ja mu vastas seisis nii umbes 120 kilo kaaluv Wafaa Marokost. Tegemist oli selle lennu Cabin Service Directoriga. Stjuuardess missugune! :D Ta on esimene CSD, kes kontrollis mind isiklikult pealaest jalatallani üle, kontrollis kas mul on kaasas kõik dokumendid ja vest teeninduseks. Wafaa on tegelikult Safety ehk siis parda turvalisuse instruktor, kes vahel ka CSDna lendab. Briifing oli pehmelt öeldes range. Mulle sattusid lihtsamad küsimused õnneks. Aga selle eest sain endale köögi positisooni ... :) Lend oli täiesti täis, isegi osa äriklassist oli turistiklass. Ühesõnaga segadust kui palju :) Omast arust sain galleyga väga hästi hakkama. Kõik kogu aeg käisid ja targutasid ja õpetasid ja tegid midagi ja siis jätsid pooleli ja siis tegid midagi muud. Kuna ka see CSD seal kogu aeg asjatas, siis ma väga oma suud ei pruukinud :P Aga enne lõppu ikka palusin neil kõigil lahkuda :) Nüüdsest peale ütlen briifingul juba ära, et mulle meeldib oma galleyt ise teha, siis saavad kõik aru, mis toimub. Vot nii kõva kutt olen ;)

Kopenhaagenis oli mul kaks graafikujärgset vaba päeva ... nii et veetsin seal natuke üle kolme päeva. Esimesel õhtul sai käidud head ja paremat söömas, siis sai kinos, guinessi maailmarekordite muuseumis, kohvikus ja niisama rändamas :P käidud. Nägin ära kuningapalee, ooperimaja, kuningliku raamatukogu. Loomulikult on elu Kopenhaagenis pehmelt öeldes üle jõu käivalt kallis :) Aga sellegipoolest tegin nii palju kui jaksasin.
Tagasiteel otsustas sale marokolanna panna mind tavalisele kabiinipositisoonile. Mul polnud selle vastu miskit ;) Pärast lendu oli ikka küll :D Tagasilend Kopenhaagenist Dohasse oli õudusunenägu. Lend oli jällegi puupüsti täis ja reisijad kaeblesid kõikvõimalike asjade üle. Lend oli veidi üle 6 tunni. Ette oli nähtud, et kõigepealt on baar, siis toit ja enne maandumist soojad võileivad. Stjuuardesside kuninganna otsustas, et baar ja toit on koos. Õigesti tegi, sest kahe teeninduse vahele ei jäänud isegi 30 minutit. Keskmiselt tahtis üks inimene saada vähemalt kolm erinevat jooki ja rekordi tegi üks mutt 6 joogiga. See tähendab, et andsin talle tema söögi, lisaks viina apelsinimahlaga, vee, õunamahla, sprite'i, coca ja gin-tonicu :D Poole peal ma ikka vist juba pööritasin silmi ;), aga teenindasin ta lõpuni. Järgmised inimesed, keda teenindama hakkasin, ütlesid, et see on küll liiast. Mis mul üle jäi, kui nendega nõustuda. Pooled äriklassiteenindajatest aeti samuti turistiklassi teenindama ja minuga tegi koos teenindust ei keegi muu kui Wafaa ise ;) Kui oma käruga galleysse jõudsime, siis ta ütles, et see lend on hullem kui QR001, mis on London Heathrow. Õnneks sai baarides kõik alkohol otsa, nii et viimane tund oli rahulik :)

Pärast seda tegin ühe Istanbuli otsa, mis oli väga meeldiv. Tegemist oli küll ülipika päevaga, aga väga toreda crew ja reisijatega. Üks Istanbul ootab mind veel ees.

Ja pärast Istanbuli ... Seišellid .... WoWWW! Elu lahedam layover! Läksime Seišellidele 330ga, mis on kahe vahekäiguga lennuk. Täpselt 6 inimest jäid layoverit pidama ... teised 6 tulid samal õhtul sellesama lennukiga reisijatena tagasi.

Cabin Service Director oli hiinlanna, kes kogu aeg korrutas, et temal ei ole see ikka layover ja miks temaga ikka nii tehti ja tema ikka naa ja tema nii pettunud. No jeerums ... mis teha. Karituseks andis ta layoverile jäänud crewle kõige hullemad positsioonid. Mina sain tagumise köögi, leedulanna ja valgevenelanna said endale kahepeale keskmise köögi ja inglanna pandi wc-de eest hoolitsema ;) Eks ole. Täpselt need, kes layoverile jäid :D Äriklassi teenindajatest jäi layoverile vaid üks noormees, sest 319s on äriklassis üks teenindaja pluss Cabin Senior. CSD oli ikka nii pettunud, et pani selle noormehe Seišellidele minnes äriklassi kööki, kuigi teadis, et tagaisteel peab ta nagunii kööki tegema :D.

Crew, kes jäi layoverile, oli väga tore, eesotsas minuga ;) Tegime kõike koos. See on alati meeldiv. Elu Seišellidel on meeletult eksootiline, kuid selle eest pead jällegi meeletult maksma. 2 tundi laevatrippi oli 170 dollarit pluss taksod, bussid ja söögid-joogid. Meeletult kallis. Kohalikele on üks hind ja turisitdele teine hind. Kohalike hind on tavaliselt 25% turistihinnast. Samas on inimesed sõbralikud. Käisime kahel erineval saarel ning ööbisime veel hoopis kolmandal. Sai käidud rannas, mis on mitmeid kordi maailma ilusaimaks rannaks nimetatud, külastasime kohalikku küla ning katsusime kilpkonnasid. Tüdrukud ostsid endale kookospähkliõli, mis pidi nahale väga hea olema. Minu nahk on niigi hea .. :P Lisaks käisime ka kohalikus väikeses džunglis.
Teise päeva veetsime hotelli juures rannas ja basseini ääres. Võtsime päikest ja sõime-jõime head ja paremat. Inglanna Leonie ja leedulanna Ana
Need on vist elu ühed paremad ja ka kallimad 48 tundi ;) Tüdrukud põlesid meeletult ära, tagasilennul oli neil kogu aeg palav ja süda paha. Mina kasutasin oma ekstreemset päikesekreemi ja olen sama valge kui enne. Parem ikka kui põlenud olla. Ära põlesin vaid selja keskosast, kuhu kreem ei ulatunud :)
Tagasi lenasime Airbus 319ga, mis on väikseim lennuk, millega ma iial lennanud olen. Mahutab natuke üle 100 reisija. Pean veel ütlema, et pärast Kopenhaagenit on Seišellide lend puhkus! Reisijad nii rahulikud ja 5e tunnise lennu jooksul ei taha nad mitte midagi peale klaasi veel ja oma toidu. Milline lust! :) Samas tagasitulles istusime kaks tundi oma istmetel kinnirihmutatult, sest kogesime päris koledat turbulentsi. Mina mõtlesin kogu selle aja vaid sellele, et üks kaptenitest on naine ... :P :D

Nende kahe layoveri eest pean nüüd aga maksma kõvasti. Pärast Seišelle tegin Bangalore (India), tuleb Istanbul, Ateena ja Nairobi. Kõik on meeletult pikad tööpäevad ja väga pikad turnaroundid. Aga samas sain oma jõuvarud ka täis laadida;)

Pühapäev ...

...araabiamaa töönädala esimene päev. Mul vaba päev ...
Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada ... :D Tahtsin lihtsalt maha märkida selle päeva, mil ma elus esimest korda kottpimedas liftis kinni istusin! Elektrikatkestus ja arvan, et olin seal vähemalt pool päeva! Ootaja aeg on ju pikk! Tegelikult olin seal vast 3-5 minutit. Aga ikkagi! Peab nüüd hingelise trauma eest veel mõne vaba päeva välja nõudma :)

:)

Federer vs Davydenko :)

Käisin täna esimest korda elus tennisematši vaatamas. Siin toimus juba mitmendat päeva mingi cup. Täna oli finaal Roger Federeri ja Nikolay Davydenko vahel. Meil ei olnud isegi pileteid, aga smuugeldasime need mustalt ühe musta poisi käest :) Nüüd siis käidud. Õnneks Federer võitis ... oli mõtet ikka minna ;)

:)

Eile õhtul pidi mul olema kodune valvekord 18:00-00:00. Kuna tulin eelnevalt just öösel nelja paiku koju lennujaamast valvekorralt, siis magasin umbes kolmeni, vedelesin voodis kella neljani. Surfisin netis ja ajasin korterinaabriga juttu ja arutasime, et ilmselt ei anta mulle midagi, sest see ajavahemik ei võimalda eriti midagi. Helises telefon ja ma teadsin, et see ei tähenda mitte midagi head! :) Helistas üks mesimagusa häälega tädi, soovis head uut aastat ja küsis, kuidas läheb. Tegemist oli naisterahvaga crew graafikute osakonnast. Tavaliselt, kui oled standbyl, siis nad helistavad, küsivad, kas oled see või teine ja ütlevad, et Sul on see kell lend see ja see number ja viskavad toru ära. Seekord oli kõik nii ilus :D :D :D Ja siis ta küsis, et kas ma olen oma vaba päeva valmis ohverdama ja tegema ühe öise India lennu ... Chennai. Mis mul muud üle jäi, kui öelda, et olen rõõõõmuga nõus ... sest kui ütled EI, siis oled blacklistis ja edaspidi võid headest graafikutest vaid unistada :) Ühesõnaga tunni aja pärast oli buss järgi ja panin lennujaama poole ajama. Olin viimane, kes briifingule saabus ja hakkasime peale. Briifingul oli seekord ka kontorist üks meesterahvas (kui sukki kandvat meesterahvast saab meheks nimetada). Tegemist oli minu cabin service'i treeneriga. Lisaks oli meil lennul kaks tütarlast, kelle jaoks oli see elus teine lend.
Kuna mina tulin stanbylt, siis sain kogu lennuki parima positsiooni ... R2, kes peaks olema keskmise köögi abiline, kuid seekord oli seal niisugune proff, et parem oli eemal püsida :) ... ei mingeid kohustusi :) Ainult käruga kabiini ja loobi kandikuid kahte lehte.
Need uued tüdrukud oli ikka täitsa pea kaotanud. Nad ei teadnud mitte millestki mitte midagi. Ma olin ka esimestel lendudel rumal, aga mitte nii :D. Näiteks: kui kõik reisijad on pardal, siis enne õhkutõusu jagatakse neile "sweets ja freshets'eid". Need on kommid ja värskendavad rätikud. Suures lennukis (kahe vahekäiguga) on see nö nelja nurga teenindus ja väikeses (ühe vahekäiguga) kahe nurga teenindudus. Alustatakse nurkadest ja saadakse kuskil umbes keskel kokku. Mina alustasin oma vahekäigus eest ja üks uutest alustas samas vahekäigus tagant. Kuna ees on tavaliselt emad oma lastega, siis seal läheb nii kaua aega. Ja näen mina, et ühel hetkel seda tüdrukut enam vahekäigus ei ole. Mõtlesin, et tal said asjad otsa ja ta läks neid juurde tooma. Ei miskit. Lähen aga edasi ja edasi ja inimesed ikka veel küsivad kommi ja rätikuid. Alustasin rea nr 10 juures ja lõpetasin rea nr 33 juures. Samas kui tütarlaps tegi read 44-34 :D Läksin siis tagumisse kööki ja küsisin, et mis juhtus. Tüdruk teatas, et ta mõtles, et teda on köögis vaja :) :D:D:D:D Ma ei suutnud naeru pidada :) Ütlesin talle, et kuule ... Sa ei tea hetkel ise enda nimegi, mis abi Sinust siin köögis küll olla võiks. Ma küsisin, et kas ta põhimõtteliselt teab, et ta peab minuga keskel kokku saama. Ta ei saanud aru, mida ma selle all mõtlesin. Üritasin talle seda selgitada ja ta väitis, et sai aru. Sama jama kordus meil pärast õhkutõusu kuumade rätikutega, mida antakse enne toidukorda. Üritasin uuesti selgitada, aga loobusin. Ju tütarlapsel olid närvid nii krussis :)
Minnes Chennaisse olid reisijad kohutavad!!! Anna seda, too teist, tee seda, ole nii! Ja nende inglise keel ongi täpselt selline: "Give me water!" "I want whiskey!" "Bring me coke!" Aga ma olen hakanud neid nüüd treenima ja öelnud, et enne seda võiks öelda ka "Pliiiiis!". Aga tegelikult on asi väga lihtne. Kui oled tore ja viisakas, saad kõik, mis vaja. Kui üritad teha crewd madalamaks kui muru, siis kahju küll ... mul võib olla ahi täis Sinu valitud kana riisiga ... aga annan Sulle ainult taimetoitlastele mõeldud riisi juurviljadega ja ütlen Sulle "njetu!" :) . Crewga juba ei jamata ;)
Tagasitulles oli lend kergem, sest oli öö ja nad enamus magasid. Mul oli ainult üks intsident. Üks mees tuli kolme pagasiga ja ei jaksanud neid kanda. Siis ütles mulle: "Take my bag and bring to my seat!" (Võta mu kott ja too mu istme juurde!). Hehh ... "Excuse me Sir, I am cabin crew, however I am not your maid!" Ja nii ütlesingi. See teatas vastu, et "It is your job!" Siis ma läksin vist ka näost sinakaspruuniks, aga jäin rahulikuks :) Selgitasin talle, et cabin crew on lennukis eelkõige tema turvalisuse huvides, järgmiseks on teeninduse huvides, kuid teeninduse alla ei kuulu mitte kellegi pagasi tassimine. Ja seda päris ausalt. Alati öeldakse ka briifingul, et ärge tassige kellegi kotte (no erandid on muidugi rasedad ja vanurid jne). Lisaks teatasin talle, et igal reisijal on lennukisse lubatud võtta kaasa ÜKS käsipagas. Aga kuna ta jaksas need kolm kotti endaga juba lennukisse tassida, siis peab ta jaksama need ka enda istme juurde tassida :) Thank you! :) Kuskil on ikka piir ka ... mis te mõtlete, et kui meil on täismaja 275 reisijat, siis tassime 275 x 3 kotti ja tõstame need sinna lae alla? Enamikul meil on ikka veel 40-50 aastat elu ees ja oma selga vajame igal juhul. Kui ei jaksa oma kotti kanda, anna cargosse ;) So simple it is! :)
Maandusime hommikul kell 7 Dohas ja jõudsin koju natuke enne kella 8sat :) Magasin kella 15neni ja käisin keemilises. Pea on paks ja silme eest on udune. Tellisin endale koju süüa ... terve suure portsu u 60 krooni e 3,83 euro eest :D Vaatan täna ära "Klass-Elu Pärast" viimase osa ja siis lähen jälle magama. Kogu mu elu koosneb söömisest ja magamisest ja lendamisest ;)

Tervitused uue aasta puhul! :)

Viimasel ajal on nii kiire olnud. Tunnen ennast nagu viie lapse ema, kes töötab kahel ametikohal :) Mitte millekski ei ole aega :D Loodan, et teil kõigil olid toredad jõulud ja aastavahetus. Lõpuks ometi saabus kaua oodatud euro ning pangaarvel olnud mõnest tuhandest on saanud nüüd paarsada :) Vaatame, mis elu edaspidi toob ...

Vahepeal on päris palju juhtunud ilmselt, aga ega kõike enam ei mäleta. Kirjutan sellest, mis meelde tuleb :)

Tegin vahepeal ära selle kõige pikema turnaroundi, milleks on Moskva. Küsisin endale galley (köögi) positisooni. Kuna üks tüdruk pidi saabuma lennule koduselt standbylt, siis ütles CS mulle, et kahjuks ma seda ei saa ja annab selle tollele tüdrukule. Siis saabus üks tüdruk briifiingule ja tuli välja, et see oli hoopis üks teine tüdruk, kes pidi Londonisse minema. Kuna Londoni lennujaamad olid mitu päeva suletud, siis jäi nende lend ära ja ta tuli meiega. Ta oli lennanud ainult kaks lendu enne seda. Nii et ma siis sain oma galley positsiooni, sest kui see tüdruk oleks sinna pandud, oleksime me alles Moskva poole teel ... :) Algus on alati raske.

Olen ainult ühe korra oma meeskonnaliikme peale karjunud ja seda sellel Moskva lennul, lihtslat lõi pildi mustaks. Tegin selle ukrainlannaga kunagi enne ka mingi lennu ja siis CS ütles, et tema meelest on see tüdruk natuke rumal. Minu juhtum oli selline. Sain siis selle oma paljupalutud galley. Moskvasse lendab 320, mis on väike lennuk. Ja kui lennuk on väike, siis järelikult ei ole galley tantsusaal. Arvan, et selle galley mõõtmed on enam vähem 1m x 2,5 meetrit. Seal pead kõike teha suutma. Oli siis aeg toidud kärudesse laadida. Samal ajal tramburaitas see ukrainlanna seal ja siis see uus tüdruk ja ma ütlesin neile, et andke mulle palun see 5-10 minutit, et toidud valmis seada. Mõlemad noogutasid. Ukrainlanna võttis baarist kolm pudelit punast veini, avas need ja ladus kandikule, läks siis minust mööda ja viskas need mulle kaela :) Ilmselt läksin ma näost kõigepealt roheliseks, siis pruuniks ja edasi tuli see kõik mul suu kaudu välja. CS oli sellel ajal ka seal, kuid ta oli mu selja taga. Ja mina ei teadnud, et ta seal on. Ma küsisin selle ukrainlanna käest, et miks tal nende veinidega nii kiire on ja mille kuradi pärast peab seda just kõige kiiremal momendil tegama, viie minuti pärast pead nagunii köögist toitude ja jookidega minema. Ta ütles, et CS palus tal need veinid kohe viia ... mina teatasin, et sa oled muidugi nii loll, et kui CS käseb lennu ajal ukse avada ja välja hüpata, siis sa seda ka teed. Käskisin neil kõigil MINU galleyst kaduda. Ladusin toidud kärudesse ja ütlesin, et kui teil nüüd midagi galleyst vaja on, siis peate tulema ja ise võtma, sest ma lähen nüüd uniformi vahetama. Seda ma ka tegin. CS ei öelnud mitte ühtegi sõna selle juhtumi kohta. Ma ei tea, kas ta mingi raporti kirjutas või mitte, aga keegi siiani kontorist helistanud ei ole :) Eks näis :P

Kui Moskvas maandusime, olime poolsurnud. Sellele vaatamata pidime tagasi ka lendama. Venelased on hullud! Nad seisavad järjekorras galleysse, et saaks viina ja viskit! Baarid joodi tilgatumalt tühjaks :) Ma ei saa aru, miks peab üks islamiusuliste lennufirma lennuki pardal tasuta alkoholi jagama. Dohasse maandumisel jäi see uus tüdruk korduvalt magama ... :) Ma ikka patsutasin teda, et ta jälle üles ajada :P :) Kokku tuli lennutunde sellelt lennult 11 ja minuteid 1 :) 2 h enne lendu oli briifing, Moskvas olime maapinnal 2 tundi :). Tööpäev kenasti üle 15 tunni :)

Järgmisel õhtul tõusin õhku Hong Kongi. Lend sinna kestis kuskil 7:30h ja tagasi oli 9:50h. Jõudsime Hong Kongi u kell 14 kohaliku aja järgi. Ma oleksin väga tahtnud linnapeale minna, aga loobusin sellest, sest Moskva oli ikka veel mu jalgades ja kätes. Magasin ja sõin :) Sõin ja magasin ... :) Järgmisel hommikul kell 8 tõusin üles ja läksin mägedesse buddha juurde ... :) Täitsa tore koht oli. Öösel lendasime tagasi Dohasse. Lend oli nii pikk ja niii rahulik. Mitte keegi ei tahtnud midagi. Ühesõnaga kahe teeninduse vahel oli vähemalt 6 tundi mittemidagi tegemist :) Natuke pidu tegime siiski ...:) Cabin Service Directori jaoks oli see viimane lend. Tegemist oli korealannaga, kes otsustas tagasi koju minna. Seitse aastat lendamist, aitab vist küll :P Üks lahe vahejuhtum oli siiki :) Hommikusöögi ajal lehvitav juba kaugemalt üks naisterahvas mulle. No mina küll ei hakka selle käruga ekstra minema (5 Star!). Ühel hetkel jõuan ju ikka temani. Jõudsin siis temani ja ta palus mul öelda tema ees olevale mehele, et see oma istme püstiseks paneks, tal ei ole üldse ruumi. Ütlesin sellel mehele ja see tegi seda. Iroonia seisneb selles, et siis ma ütlesin sellele naisele, et sellel juhul palun pange ka enda iste püstisesse asendisse. Selle peale mutt küsis, et kas see mees tema selja taga ka süüa kavatseb ... :D Ma hakkasin naerma ja ütlesin, et kui ei söö, siis vähemalt joob midagi kindlasti, nii et pange oma iste püsti :D Krimpsutas nägu ja ütles mingis ugrimugri keeles midagi oma kõrval istuvale naisterahvale ja pani istme püsti :D

Pärast Hong Kongi oli jõuluõhtu. Pidin tegema ühe lühikese Bahreini otsa, kuid mu graafik muudeti ja sain endale "kena" double sectori Doha-Kuveit-Doha-Damamm-Doha :) See võttis kenasti terve päeva. Jõudsin koju ja keerasin magama. Lennud iseenesest olid toredad ja crew lahe. Mind pandi galleysse, kuid kaheks otsaks, sest need olid puupüsti täis. Kaks otsa olid peaaegu tühjad. Siis tahtis üks suhteliselt uus tüdruk galleyt proovida :D No sellist flegmaatikat polnud meist keegi enne näinud. Lõpptulemusena tegid kõik galleyt ja see tüdruk sulges terve aja baare. Me ütlesime talle alguses, et me ei aita teda, sest ta tahtsi proovida ja kuna on pooltühjad lennud, siis vaadaku, kas saab hakkama. Üldse mitte paha pärast. Ta avas veepudelit 3 minutit, sulges baare 8 minutit, võttis võileibu ahjust 5 minutit, pani mahlapakke kärusse 5 minutit ... vabandust, aga damammi lend on ainult 30 minutit :D:D:D Aega jäi väheseks ja teenindus tuli teha :D Enne viimast maandumist Dohasse ma ütlesin, et ta peab kõik kärud sulgema (mingite plastmassist jublakatega, et keegi sealt midagi võtta ei saaks või sinna pommi ei paneks). Selle peale ütles üks crew, et "ja palun tee seda täna!" :)

Pärast jõulu oli mul kaks vaba päeva. Tegime siin sõpradega väikese jõululõuna ja vedelesime niisama. Kõik olid suhteliselt väsinud :) Järgmine lend oli Sri Lankale. Olin Colombos enne käinud. Hotell oli ilusti keset linna. Eelmine layover oli nii lühike, et ma ei läinud linna. Seekord mõtlesin, et lähen linna ja vaatan elu. Seekordne hotell oli kuskil džunglis! Sõitsime läbi metsa (palmimets!) kuhugi pärapõrgusse :) Ühesõnaga linnatuuri sellest ei tulnud. Sõin, jõin, vedelesin niisama ja võtsin ühe hea massaaži :)

Pärast Colombot tuli München, kust sain endale 2 paari uusi papusid :) Nii head! :) Sõin head vorsti, liha ja kartulit :) Lõpuks ometi! Seekord sain kodust terve hunniku süüa ... kohvri sulgemisega olid tõsised probleemid :) Neli leiba, kaks kodujuustu, pasteeti, liha!!!, limpat ja tonnide viisi komme! Olin valmis juba oma talvemantli Münchenisse jätma, sest ega ma saa ju ometi komme maha jätta :D Aga õnneks läks kohver kenasti kinni :) Münchenisse minekuga oli üks jamade jama muidugi. Kõik reisijad pardal ja valmis minema ... ja tehniline rike ja vahetasime lennukit :D Nii et lend hilines u 2 tundi. Kõik protseduurid tuli uues lennukis uuesti teha ja siis tulid reisijad. Üritasin nalja visata, et olen vist teid varem näinud ja kuidas vahepeal läinud ka on :) Sakslased on ju toredad ja ei teinud sellest hilinemisest väga numbrit.

Pärast seda oli Ateena lend. Kõik sujus normaalselt ja maandusime 30 mintsa enne uut aastat Dohasse. Jõudsin mõni minut enne uut aastat koju ja ootasin akna peal ilutulestikku. Mida ei olnud, oli ilutulestik. Pärast kuulsin, et ei lastud mitte ühtegi raketti. Neil lihtsalt ei ole sellist kommet. Ja kui 01 jaanuar ei oleks laupäev olnud, siis oleks see olnud tööpäev :)

Kaks esimest päeva uuel aastal olid vabad. Magasin ennast vana aasta töödest ja tegemistest välja, koristasin, viisin vormiriided keemilisse.

Kui siia tööle tulin, lubati meile, et meil hakkab olema 80-90 lennutundi kuus, detsembris oli mul 106 tundi ja 41 minutit. Seda on palju! Töötunde tuli üle 170ne. Finnairi stjuuardessid streigivad, sest neil peab pärast pikamaa lendu olema mitu-mitu vaba päeva ja ei tohi olla üle 90ne lennutunni. Ma tulin Colombost kell 12 päeval, tõusin 14 tunni pärast õhku Münchenisse, järgmisel päeval tagasi, maandusime kell 23:30 Dohas ja tõusin kell 13:00 õhku Ateenasse :)

02 jaanuaril muudeti mu järgmise päeva standby Londoniks ja lendasingi sinna. Ohh jummel ... elu sees ei taha seda lendu enam teha :) Reisijad on toredad, kuid niiiiii nõudlikud. Põhiline on gin-tonic :) Kogu aeg kasutavad call-bell'i ja tahavad midagi. Esimene lend, kus ma näen, et CS vajutab call reset nuppu :D:D:D Hetkekski ei olnud aeg istuda ja seda mõlemal otsal. Kui lõunapaiku Londonis maandusime, siis läksin kohe ühe tuneeslannaga linnapeale. Ega me seal kaua jaksanud olla, sest lend oli üpris väsitav. Mõned tunnid siiski. Käisime söömas ja nägin ära Buckinghami palee ja minu meelest isegi kuninganna lehvitas ühest aknast :)

Nüüd olen tagasi Dohas ja õhtul kella 23ks pean lennujaamas olema. Sedakorda airport standby kuni kella kolmeni öösel. Nii et kaasa tuleb võtta kõik ujumispükstest talvemantlini, sest võid sattuda Šeišellidest kuni Stockholmini :) Kuigi kõige tõenäolisemalt saab see olema midagi lühikest, sest mu standby ei ole nii pikk, et sinna midagi normaalset saaks mahutada. Kahjuks :(

Selline siis see lühike kokkuvõte mu viimasest kolmest nädalast :) Üritan edaspidi ikka paremini järge pidada :)

Otsustasin teile enam mitte teada anda, mis mu uus kuu toob ... saate teada sellest, kui olen seal ära käinud ;) Aga noh ... Šeišellid ja Kopenhaagen ei ole enam kaugel ... :)