Sofia ja Ankara

Sofia lennul oli üks tüdruk Hiinast. Ühel hetkel keegi küsis, et kust kandist Sa sealt Hiinast täpselt oled. Ta siis ütles, et see väike linn avenemaa piiri lähedal. Mina siis viskasin kohe nalja, et tõenäoliselt on rahvaarv umbes 3 miljonit. Ta ütles surmtõsiselt, et tegelikult on 4 miljonit. Üle pika aja jälle üks hea nali mu meelest. Küll meil on ikka suurest ja väiksest erinev arusaam.

Lendan hetkel päris palju ja ei ole ka väga kirjutamise isu olnud ... Seda siis eelkõige lõputöö osas. Kuidas Sa kirjutad blogi ja lõputööd mitte?Aga eile olin tubli ja kirjutasin tööd siin Ankaras. Ankara on päris pikk kohapeal olemine. Saabusime eile hommikul ja täna on siin vaba päev meil ja homme hommikul hakkame liikuma, tuleb pikk päev. Teeme Ankara-Belgrad-Ankara-Doha. Alustame hommikul kell 9 ja lõpetame kell 23 maandumisega D-s.

Mina tulin Ankarasse tegelikult deadheading crewna. Ehk siis ma ei teinud tööd siia lennates. Istusin äriklassis, sõin ja magasin. Põhjus selles, et siia tuli,e airbus 320ga, kus töötab 6 cabin crewd. Homme teeme aga oma otsad airbus 321ga, kus töötab 7 cabin crewd. Mind siis nö positsioneeriti siia. 

Crew on tore, aga cabin services director on täiesti arust ära. Terve briifingu aja ähvardas, rääkis kui lollid kõik on ja keegi ei oska tööd teha, aga tema ise naudib lendamist väga. Ta on siin olnud juba 10 aastat. Väga ülbe on ta igastahes. Eks näis, kuidas meil homne sujub. 

Ankara iseenesest ei ole mingi linn, kuhu turistina tulla. Midagi siin eriti teha ei ole. Keset linna on üks suur mošee ja lisaks on veel atatürki muuseum. Küll saab siin aga šopata, mis on pisut odavam kui kodus ;). 

Ka Sofia ei ole mingi eriline vaatamisväärsus. Aga mõned fotod siiski.

Järgmine kuu ei ole kõige õnnestunum jälle, aga ilmslet oleks patt ka kurta. Kuna sain Ameerika viisa, siis kohe esimesel detaembril põritan Chicagosse, pärast seda on mul airbus 380ne treening, siis  Pariis, Karachi, kaks korda järjest Bangkok ja ongi kõik selleks kuuks ;).